Mehis Heinsaar "Rändaja Õnn"

Rändaja õnn on lõhnatu, värvitu , sõdelev õhk mis lendles tuulega Eesti peal ringi ja sattus mingil moel inimestesse jaa tekitas inimeses õnne ja heaolu. Ta tuli läti kaudu Eestisse. Inimesed kelle sees ta oli, olid täiesti erinevad: rikas vanamees Aap Anderson, joodikust naisepeksija ja plekksepp Venjamin, noor tüdruk Mari-Ann, 8 aastane poiss Ilmar, tundmatu nimega kiskja, üks poolpime vanamees Jaanus Laidmaa. Ta liigub siiamaani sinna kuhu tuul teda viib.

Mehis Heinsaar "Õnnelikud päevad"

Jutt oli Härra Pauli hingerahust. Härra paul oli oma korteris öösel ära surnud ja Härra Pauli hingerahu oli temast välja uitama läinud. Hingerahu hiilis Härra Pauli naabrite juurde kes parasjagu magasid ja kõditas neid, naabrid ei teinud sellest välja, kuna ta oli ju hingerahu. Kui Härra Pauli laip hakkas lehkama ja see hais tungis läbi korteri, murdsid ta naabrid ja sugulased ukse maha ja leidsid Härra Pauli surnuna. Nad lõugasid hüsteeriliselt, mille peale hingerahu mõtles, et milleks raisata aega hüsteeritsemisele kui võiks minna kohvikusse jne. Peale seda veets hingerahu paar-kolm päeva linna peal ringi: sõitis trammi peal jänest, õhtud veetis kõrtsides ärimeeste seltsis ja nautis viskit. Matusepäeval kogunesid kõik surnuaia värava juurde. Sadas külma vihma ja inimesed olid kurvad. Ajaviiteks käis Härra Pauli hingerahu inimeste mõtteid kuulamas. Kuulas kuidas üks mõtles vahekorrast lasteaiakasavataja Heleniga jne. Korraga hakkas hingerahul külm, mida kauem ta inimestestest läbi käis seda külmem tal hakkas, nii kaua kuni tal oli nii külm et ta pages tagasi Härra Pauli roiskunud kehasse, kus tal hakkas jälle soe. Peale lühikest hauakõnet toksiti kirst kinni ja maeti mulla alla. Härra pauli hingerahu oli natuke aega niisama roiskuvas kehas ja siis ta hakkas lambaid lugema kuni ta jõudis 53605-nda lambani, siis ta kadus kuskile ära ja tagasi pole ta enam tulnudki.

Väike Vipper

Vipper oli heasüdamega, kohusetundlik ja tubli poiss. Ta õppis tavaliselt neljadele ja viitele, aga tal oli üks aine mis tekitas talle peavalu, see oli Prantusekeel. Vipper tahtis kooli lõppetada kiitusega(cum laudega). Vipper oli lubanud ennast üles puua kui nii ei juhtu. Vipper ei saanud oma tahtmist ja ta oleks ennast äärepealt üles poonud kui ta ema ei oleks teda vähele võtnud. Kui kool teada sai , et Vipper tahtis end üles puua, saatis direktor, Vipperi klassivenna Mirgi teda lohutama. Mirgi lohutus aitas Vipperil sellest kõigest üle saada. Samal ajal tuli välja õpetajate koosolekul et Vipperi prantuse keele õpetaja oli talle ülekohut teinud ja ta lasti lahti. Aga Vipperit ei huvitanud enam kiitus ja ta läks tööle ja sõjaväkke. Ta kutsuti sõtta, kus ta päev hiljem kaotas leiti ülespootuna.

Luuletajad

https://docs.google.com/drawings/d/1RpzevFuTAeJ31pSPEKVE6YZiuvJkgI2-WGx07YSb_Ns/edit?usp=sharing

Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare sündis 1878.aastal Albu vald vallas ja suri 1940.aastal tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik ja tõlkija. Ta käis Väike-Maarja kihelkonna koolis peale seda Treffneri gümnaasiumis ja tartu ülikoolis. Anton Hansen Tammsaare abiellus 13. märtsil 1920.aastal Käthe Veltmaniga. Aastast 1919 oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Aastatel 1923–1940 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Mõned teosed 1907 "Uurimisel", "Raha-auk" 1908 "Pikad sammud" 1909 "Noored hinged" 1910 "Üle piiri" 1913 "Vanad ja noored" 1915 "Poiss ja liblik", "Keelest ja luulest" 1917 "Varjundid", "Kärbes" 1919 "Sõjamõtted" 1921 "Juudit" 1922 "Kõrboja peremees" 1923 "Pöialpoiss" 1924 "Kaks paari ja üksainus ning teised jutustused", "Sic transit..." 1925 "Tähtis päev ja Tõsi jah" 1926 "Tõde ja õigus" I 1929 "Tõde ja õigus" II 1931 "Tõde ja õigus" III 1932 "Tõde ja õigus" IV, "Meie rebane" 1933 "Tõde ja õigus" V 1934 "Elu ja armastus" 1935 "Ma armastasin sakslast" 1936 "Kuningal on külm" Tammsaare auks on püstitatud 3 monumenti, üks Järva-Madisele ja kaks Tallinna kesklinna.

Toomas Nipernaadi

Raamatust ma midagi ei tea, kuna olin liiga laisk, et seda lugeda. Film oli üsna tore, kuigi seal oli paar loogikaviga, näiteks, ühes kaadris näitas et maja aknad on lahti, ja teises näitas et on kinni. Ma ei saanud täpselt aru mis tal nende naistega oli, kui üks nõus ei olnud siis otsis kohe teise ja peale selle, ta valetas kõigest. Filmi lõpus sain sellest alles aru, ta naine rääkis, et kui tuleb talv siis ta läheb ta juurest ära pikale "jalutuskäigule" ja tuleb alles suvel tagasi. See film oli natuke imelik, aga mitte halvas mõttes. 8/10

Klassi Kirjandus Tunnid

Gustav Suits:Mulle ei jäänud midagi eriti meelde, ainult et, Gustav oli pärit õpetajate perekonnast ja ta lõpetas Gümnaasiumi kuldmedaliga. Marie Under: Mulle ei jäänudki sellest tunnist midagi meelde, nagu seda tundi poleks olnudki. Betti Alver: Tund oli iseenesest nagu tund, mingit plära ei olnud, olid ülesanded mis olid päris mahukad.Mulle jäi meelde et ta kodanikunimi oli Elisabet Lepik ja et, ta oli luuletaja. Henrik Visnapuu: Tund oli suhteliselt hea, ülesainded polnud kuigi palju, aga need võtsid tunni teema ilusti kokku. Heiti Talvik: Tund oli hea, saime õpilased mõtlema panna, keegi ei lobisenud, kõik tegid tööd.

Tunni töö

https://docs.google.com/presentation/d/1mfqjeatQ6YRnYPhm9ncsoJ2RQeR1l7T_mioHuu8Bsxc/edit?usp=sharing