Anton Hansen Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare sündis 1878.aastal Albu vald vallas ja suri 1940.aastal tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik ja tõlkija. Ta käis Väike-Maarja kihelkonna koolis peale seda Treffneri gümnaasiumis ja tartu ülikoolis. Anton Hansen Tammsaare abiellus 13. märtsil 1920.aastal Käthe Veltmaniga. Aastast 1919 oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Aastatel 1923–1940 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Mõned teosed 1907 "Uurimisel", "Raha-auk" 1908 "Pikad sammud" 1909 "Noored hinged" 1910 "Üle piiri" 1913 "Vanad ja noored" 1915 "Poiss ja liblik", "Keelest ja luulest" 1917 "Varjundid", "Kärbes" 1919 "Sõjamõtted" 1921 "Juudit" 1922 "Kõrboja peremees" 1923 "Pöialpoiss" 1924 "Kaks paari ja üksainus ning teised jutustused", "Sic transit..." 1925 "Tähtis päev ja Tõsi jah" 1926 "Tõde ja õigus" I 1929 "Tõde ja õigus" II 1931 "Tõde ja õigus" III 1932 "Tõde ja õigus" IV, "Meie rebane" 1933 "Tõde ja õigus" V 1934 "Elu ja armastus" 1935 "Ma armastasin sakslast" 1936 "Kuningal on külm" Tammsaare auks on püstitatud 3 monumenti, üks Järva-Madisele ja kaks Tallinna kesklinna.

Toomas Nipernaadi

Raamatust ma midagi ei tea, kuna olin liiga laisk, et seda lugeda. Film oli üsna tore, kuigi seal oli paar loogikaviga, näiteks, ühes kaadris näitas et maja aknad on lahti, ja teises näitas et on kinni. Ma ei saanud täpselt aru mis tal nende naistega oli, kui üks nõus ei olnud siis otsis kohe teise ja peale selle, ta valetas kõigest. Filmi lõpus sain sellest alles aru, ta naine rääkis, et kui tuleb talv siis ta läheb ta juurest ära pikale "jalutuskäigule" ja tuleb alles suvel tagasi. See film oli natuke imelik, aga mitte halvas mõttes. 8/10

Klassi Kirjandus Tunnid

Gustav Suits:Mulle ei jäänud midagi eriti meelde, ainult et, Gustav oli pärit õpetajate perekonnast ja ta lõpetas Gümnaasiumi kuldmedaliga. Marie Under: Mulle ei jäänudki sellest tunnist midagi meelde, nagu seda tundi poleks olnudki. Betti Alver: Tund oli iseenesest nagu tund, mingit plära ei olnud, olid ülesanded mis olid päris mahukad.Mulle jäi meelde et ta kodanikunimi oli Elisabet Lepik ja et, ta oli luuletaja. Henrik Visnapuu: Tund oli suhteliselt hea, ülesainded polnud kuigi palju, aga need võtsid tunni teema ilusti kokku. Heiti Talvik: Tund oli hea, saime õpilased mõtlema panna, keegi ei lobisenud, kõik tegid tööd.